Sensorineuraalse kuulmislangusega seotud geenide sekveneerimine
Geenid: | ACTG1, ADGRV1, ATP2B2, ATP6V1B1, BSND, CCDC50, CDH23, CEACAM16, CIB2, CLDN14, CLRN1, COCH, COL11A2, CRYM, DFNA5, DFNB59, DIABLO, DIAPH1, DIAPH3, ESPN, ESRRB, EYA4, FOXI1, GIPC3, GJB2, GJB3, GJB6, GPSM2, GRHL2, GRXCR1, HARS1, HGF, ILDR1, KCNJ10, KCNQ4, LHFPL5, LOXHD1, LRTOMT, MAN2B1, MARVELD2, MIR96, MSRB3, MYH14, MYH9, MYO15A, MYO1A, MYO3A, MYO6, MYO7A, OTOA, OTOF, PCDH15, PDZD7, POU3F4, POU4F3, PRPS1, PTPRQ, RDX, SERPINB6, SIX1, SLC17A8, SLC26A4, SLC26A5, SMPX, STRC, TECTA, TJP2, TMC1, TMIE, TMPRSS3, TPRN, TRIOBP (v.a. ekson 7), TRMU, USH2A, USH1C, USH1G, WFS1, WHRN |
Metoodika: | Kodeeriva piirkonna sekveneerimine (NGS). Koopiaarvu muutuste bioinformaatiline analüüs (CNV). CNV leidude kinnitamine teise meetodiga toimub lisaanalüüsina, vastavalt hinnakirjale. |
Testi valmimisaeg: | 6-9 nädalat |
Nõuded proovi-materjalile: | 2-4 ml täisverd antikoagulandiga EDTA (lilla korgiga katsuti)
1 µg DNA-d elueerituna TE, AE puhvris või steriilses vees, kontsentratsiooniga 100-250 ng/µl |
Tellimine: | Proovimaterjal saata koos saatekirjaga Asper Biogene laborisse |
Valitud regioonide sekveneerimine
Geenid: | GJB2, GJB3, GJB6, KCNQ4, MYO7A, MYO15A, MT-RNR1, MT-TS1, SLC26A4, SLC26A5, TMC1 |
Metoodika: | Valitud regioonide sekveneerimine |
Testi valmimisaeg: | 2-4 nädalat |
Nõuded proovi-materjalile: | 2-4 ml täisverd antikoagulandiga EDTA (lilla korgiga katsuti)
1 µg DNA-d elueerituna TE, AE puhvris või steriilses vees, kontsentratsiooniga 100-250 ng/µl |
Tellimine: | Proovimaterjal saata koos saatekirjaga Asper Biogene laborisse |
GJB2 geeni sekveneerimine
Geen: | GJB2 |
Metoodika: | Kodeeriva piirkonna sekveneerimine (Sanger) |
Testi valmimisaeg: | 2-4 nädalat |
Nõuded proovi-materjalile: | 2-4 ml täisverd antikoagulandiga EDTA (lilla korgiga katsuti)
300 ng DNA-d elueerituna TE, AE puhvris või steriilses vees, kontsentratsiooniga 100-250 ng/µl |
Tellimine: | Proovimaterjal saata koos saatekirjaga Asper Biogene laborisse |
Näidustused geenitesti tegemiseks:
- Kliinilise diagnoosi kinnitamine
- Sündroomse ja mittesündroomse kuulmislanguse määramine molekulaarsel tasemel
- Eristamaks erinevaid mittesündroomse kuulmislanguse ja kurtuse vorme
- Defineerimaks kuulmislanguse etioloogiat peale aminoglükosiidi ravi
- Kandluse määramine isikutel, kelle peres esineb emapoolset kuulmislangust
- Kandluse määramine isikutel, kelle suguvõsas on haigusseoseline mutatsioon teada
- Geneetiline nõustamine
- Sünnieelne diagnostika
Kuulmislangus on kõige sagedasem sensoorne haigus maailmas. Varajase ehk kõne-eelse kuulmislanguse esinemissageduseks arvatakse 1–2 juhtu 1000 lapse kohta. Umbes pooltel juhtudest on kuulmislangus pärilik. Pärilik kuulmislangus jaguneb sündroomseks vormiks, mille korral kuulmislangus on seotud teiste elundite anomaaliatega ja mittesündroomseks ehk isoleeritud vormiks. Kuni 80%-l kaasasündinud päriliku kuulmislangusega patsientidel on tegemist kuulmislanguse mittesündroomse vormiga.
Oluline on imikute kuulmislanguse õigeaegne diagnostika, mille alusel saab võimalikult vara alustada lapse rehabilitatsiooniga tema hilisema parema keelelise arengu huvides.