Neurofibromatoosiga seotud geenide sekveneerimine
| Geen: | CCND1, LZTR1, NF1, NF2, SMARCB1, SPRED1, TSC1, TSC2, VHL |
| Metoodika: | Kodeeriva piirkonna sekveneerimine (NGS). Koopiaarvu muutuste bioinformaatiline analüüs (CNV). CNV leidude kinnitamine teise meetodiga toimub lisaanalüüsina, vastavalt hinnakirjale. |
| Testi valmimisaeg: | 6-9 nädalat |
| Nõuded proovi-materjalile: | 2-4 ml täisverd antikoagulandiga EDTA (lilla korgiga katsuti)
1 µg DNA-d elueerituna TE, AE puhvris või steriilses vees, kontsentratsiooniga 100-250 ng/µl |
| Tellimine: | Proovimaterjal saata koos saatekirjaga Asper Biogene laborisse |
Näidustused geneetiliseks testimiseks:
1. Kliinilise diagnoosi kinnitamine
2. Neurofibromatoosi vormide ja teiste geneetiliselt/fenotüüpiliselt seotud haiguste diferentsiaaldiagnostika
3. Prenataalne diagnostika teadaoleva perekondliku muutuse korral
4. Geneetiline konsultatsioon
Neurofibromatoosi (NF) all tuntakse gruppi neurokutaanseid sündroome, millele on iseloomulik kasvajate esinemine närvisüsteemis ja nahal. Kasvajad haaravad pigem närvisüsteemi tugikoe rakke kui neuroneid. Eristatakse kolme tüüpi NF-i:
1) NF1 – naha muutused (café-au-lait laigud, tedretähnid kaenlaalustes ja kubemes), luude deformatsioonid, nägemiselundkonna glioomid, kasvajad närvikoes või naha all. Sümptomid avalduvad sünnihetkel.
2) NF2 – akustilised neuroomid, kuulmislangus, tinnitus, tasakaaluhäire, pea- ja/või seljaaju kasvajad, kataraktid noores eas, sekundaarsed ja bilateraalsed vestibulaarsed švannomatoosid, esineda võivad ka café-au-lait laigud. Haigus algab tavaliselt 10-aastaselt.
3) Švannomatoos – mitmete švannoomide (närvisüsteemi healoomulised kasvajad) ja harvem ka meningioomide esinemine. Sõltuvalt švannoomide arvust, asukohast ja suurusest võivad sümptomid varieeruda. Võib esineda kroonilist valu, tuimust, kihelust ja/või sõrmede ja varvaste nõrkust. Tavaliselt avalduvad sümptomid 25.-30. eluaastal.
NF tüüpe eristatakse tavaliselt kliinilise pildi, röntgenülesvõtte ja biopsia tulemuste alusel.
Testiga on kaetud teadaolevate NF pärilike vormide ja teiste NF sümptomitega haiguste geneetilised põhjused. Hetkel on osad haigusseoselised geenid veel tuvastamata.
Kõik kolm NF tüüpi võivad päranduda autosoom-dominantsel teel. Ligikaudu 50% NF1 ja NF2 patsientidel leitakse de novo mutatsioon, pooltel patsientidel on tegemist päriliku mutatsiooniga. NF1 ja NF2 haigusseoselise mutatsiooni esinemise korral avaldub haigus 100% juhtudel, sümptomid võivad varieeruda. Erinevalt enamikest teistest autosoom-dominantsest haigustest, hakkab kasvaja arenema kui NF1 või NF2 geeni mõlemas alleelis on muutus. Somaatiline muutus NF1 või NF2 geenis võib tekkida elu jooksul närvisüsteemi rakkudes.
Švannomatoosi pärilikud vormid moodustavad 15% kõikidest juhtudest, varieeruvad suuresti sümptomite ulatuse poolest ja avalduvad poole vähemal määral kui NF1 ja NF2 .
NF1 moodustab u 96% kõikidest haigusjuhtudest, sagedus ülemaailmselt on 1:3000. NF2 moodustab u 3% juhtudest, sagedusega 1:25000 kuni 1:40000. Švannomatoos on haruldasim haigusvorm ja esineb sagedusega 1:69000.